Teie nägemine

Silmad, nende füsioloogia, haigused ja seisundid 

Glaukoom

Haiguse kõige sagedasem põhjus on silma siserõhu tõus.

Loe lisaks

Kuiva silma sündroom

Haigus, mille puhul ei suuda silmad end piisavalt niisutada või aurustub pisaravedelik liiga kiiresti.

Loe lisaks

Allergia

Allergiast tingitud silma sidekesta (konjunktiivi) põletik.

Loe lisaks

Silm

Silm on nagu kaamera. See laseb valgust sisse läbi sarvkesta, mis toimib nagu kaamera ava. Sisselastava valguse hulka reguleerib pupill, mis laieneb ja aheneb, meenutades veidi katikut. Valgus koondub võrkkestale, mis saadab pildi ajju. See toimib valguse (foto) registreerimisel nagu film.


Muud silma struktuurid toetavad nägemisprotsessi. Mõned neist edastavad vedelikke (nt pisaravedelikku ja verd) silma niisutamiseks või toitainetega varustamiseks. Lihased võimaldavad silmal liikuda.Mõned osad kaitsevad silma vigastuste eest (nt silmalaud ja sarvkesta epiteel). Mõned neist on aga «käskjalad», mis saadavad ajule sensoorset teavet (nt sarvkesta valu tundvad närvid ja võrkkesta taga olev nägemisnärv).


Haigused ja kahjustused võivad esineda ükskõik millises silma struktuuris, nii et oftalmoloogia jaguneb paljudeks erialadeks.

 

Silma joonis

  1. Ripskeha

  2. Kõvakest ehk skleera

  3. Pärissoonkest

  4. Võrkkest ehk reetina

  5. Tsentraallohk

  6. Võrkkesta keskne arter ja veen

  7. Pimetähn

  8. Nägemisnärv

  9. Ripsvöötmeke

  10. Vesivedelik

  11. Sarvkest

  12. Pupill

  13. Iiris

  14. Lääts

Illustration of a globe

Lisateavet leiate Santeni Euroopa piirkonna veebisaidilt.